MOMMY POST V


Üsna pikka aega pole emme teemadel jutustanud.  Kui täpne olla, siis viimane ilmus 19. augustil. Mis vahepeal toimunud on?

Esimesed sõnad ja hambad tulid meil 8-kuuselt. Paar nädalat enne 1. aasta sünnipäeva hakkasime ka kõndima.

28. septembril täitus meil esimene eluaasta.  Nädal aega jutti käisid erinevad toredad inimesed külas. Umbes siis muutus meie lapseke üsna rahutuks. Ta ei väsitanud ennast piisavalt ära ning lõunauni jäi väga hiliseks. Õhtul olid pidevad võitlused unne jäämisega samuti. Vaikselt hakkasin tundma, et tuleb mingisugune muutus elus ette võtta. 

Detsembris käisime oma väikse perega reisil Tenerifel. Ütlen ausalt, et väga raske oli. Gustavil on meeletult energiat ning avalikus kohtades käimine oli peaaegu, et võimatu. Ööbisime korteris ning seal oli kõige mugavam. Lennud olid üsna inimlikud, sest üritasin teda võimalikult palju väsitada/joosta/mängida enne lennukile minekut.  Mõneks ajaks reisimise isu läinud. 

Uuel aastal tekkis mul võimalus alustada uuel töökohal. See tähendas aga seda, et G läheb lastehoidu. Muidugi esimesed mõtted peas on hirmutavad. Ta on ju nii väike. Ta ei saa hakkama. Vaene laps. Kas ma pean ikka sinna tööle minema? Olen alati väga aupaklikult vaadanud neile, kes väikeste laste kõrvalt töötavad. See lihtsalt tundus mulle alati nii raske. 

Esimesed proovitunnid tegime lastehoius ning need läksid üsna hästi.  Vanuseks oli tal siis 1a ja 3 kuud ning mõned nädalad.  Pisut oli nuttu kui ma lahkusin, aga see oli kiiresti üle läinud. Järjest pikendasime seda minu äraolemise aega kuni terve päevani välja. Kohanes ta kiiresti, esimesel magamajäämisel läks ise voodisse ja tudus. Uskumatu! 

Minu esimene töönädal. Loomulikult jäi ta just sellel esmaspäeval haigeks. Organiseerimise sõbranna hoidma ning ülejäänud nädala tuli kohale teisest linnast minu vanaema. Uus nädal läks edukalt ning ta lausa jookseb üles hoidu  ning õhtul ei taha ära tulla. Puhas rõõm! 

Kolmas töönädal. Hoius on levikul tuulerõuged ning need me endale ka korjame. Nädal kodus garanteeritud. Jagasime pere peale hoidmise ära. Haiguse põdesime suht kergelt läbi. Täpikesi oli mõõdukalt, palavikku mitte ning ka väga ei sügelenud. Sellega vähemalt ühelpool :)

Hetkel oleme uue elukorralduse järgi elanud juba üle kuu. Päevad on pikad, aga samas on super tunda end jälle asjalikuna. Ning nii hea meel on ka Gustavi üle, sest talle tõesti meeldib hoius. Ta on seal meeletult arenenud ning beebist on saanud lõbus mudilane, kes õpib igapäev midagi uut. 






Comments

Popular Posts