HELLO, KILIAN!

by - November 17, 2019



Mulle meeldib õppida oma vigadest ning teha järgmine kord paremini. Olla tugevam, targem ja paremini ette valmistunud  Enne teise lapse ootele jäämist, käisin pea aasta regulaarselt trennis. Jooga, jõusaal, ujumine ning saun minimaalselt 2-3 korda nädalas. Tahtsin füüsiliselt olla valmis ning heas vormis raseduseks. Läks kaks kuud ning saime oma triibulised. 

2 päeva enne esilekutsumist. Seekord ei läinud ma nii paiste, kui esimese rasedusega
Terve raseduse püsisin aktiivne, tegin hoogsalt tööd lõpuni välja, käisin trennis ning tegelesin uue kodu renoveerimisega ning aiatöödega. Tõeliselt toimekas periood mu elus! Õnneks läks seekord jälle lihtsalt, et vaevuseid oli minimaalselt. Alguses oli natuke väsimust ning lõpus tüütas sümfüüsivalu, mida sai sptesiaalse rasedate masaažiga leevendatud.   Väga soovisin, et laps otsustab seekord ise tulla. Lootsin, et mu aktiivne elustiil aitab kaasa. See 40 nädalat läks ausalt linnulennul. Tähtajal, 10. septembril teadsin kohe, et kui ta täna tulema ei hakka, siis ootab mind ilmselt ees jälle esilekutsumine. Ja nii läkski! Küsisin esilekutsumist paar päeva varasemaks kui 41+6, sest vastasel juhul mu kahe lapse sünnipäevad oleks liialt lähestikku. Ning Gustavi suure ja väga kaua oodatud sünnipäeva oleks ma veetnud titaga haiglas. Niisiis läkski, minu esimene beebi Gustav sündis 28. september esilekütsumisega aastal 2015. Teine beebi, Kilian, 20. september esilekutsumisega aastal 2019.
Sünnituseelses misoprostooli manustamas
Nagu ka esimesel korral, siis olin haiglasse oodatud 8.00. Alguses tehti ktg, arsti läbivaatus. Kokkutõmbed olid, emakakael pehme ja 1cm. Täpselt sama lugu oli ka nädala alguses, kui sain saatekirja esilekutsumisele. Ühesõnaga midagi polnud muutunud.

Kell 11 sain esimese doosi misoprostooli pulbrit veega. Õrnad valud, aga mitte midagi märkimisväärset. Kell 15 sain teise doosi. Tunnikese pärast olid kokkutõmbed ja valud juba tuntavad. Tehti uuesti ktg ning saadeti arstile. Emakael oli selleks hetkeks vaid poolteist sentimeetrit ning juhuslikult puhkesid toolis ka veed. Natukene nagu õnnetunne tekkis, sest esimesel sünnitusel ma neid ei näinud üldse ega tea millal need puhkesid. Arst ütles kohe, et need on veed ja selle värvusega on korras. Lootevesi oli hägune ning valged lootevõi tükid. 

Tagasi voodisse valutama ning valud läksid veel tugevamaks ning üsna pea saime loa lifti poole suunduda ning kõndisime ämmaka juhendamisel sünnitustuppa. See oli peale kella 17. Saime kõige uuema sünnitustoa mis on küll ultramoodne, aga natuke kitsas ja asju täis. Esimesel sünnitusel olin üsna avaras vanniga toas, sellest ka selline võrdlus. 

Algas meeletu tuhutamine. Eraldus veel lootevett ning verist lima. Tuhude ajal olin pidevas liikumises - tegin erinevaid kükke, käputasin, venitasin käsipuul - korralik trenn. Hästi palju oli kasu erinevatest joogastiilidest, mida olin praktiseerinud. Vahepeal ämmakas korrigeeris mu harjutusi, et näiteks jalad oleks sirged ning kusagil poleks pinget. Kuulasin hüpnosünnituse loenguid ning olin täiesti omas mullis. Hüpno loenguid kuulasin ka juba sünnieelses ning see aitas muu unustada ja keskenduda endale ja lapsele. Kahjuks olid mul kaasas juhtmetega klapid, juhtmevabad oleks siinkohal oluliselt paremad olnud. Igastahes, väga-väga valus oli, ronisin vanni ning esimesed tuhud olid seal üsnagi talutavad. Palusin Sandril jahenevat vett ära lasta ning asendada kuumaga. Vahepeal kontrollis ka eraämmakas avatust 

20.10 avatust 3cm
20.41 6cm

Sellel hetkel tundsin, et siin läheb veel KAUA. Aga peale viimast avatuse kontrolli tekkisid pressid ning surusin kogu jõuga. Olin füüsiliselt väga läbi, lihased olid üsna tuimad juba sellest võimlemisest. Aina palusin kõva häälega, et lapsuke tule juba välja, emme ei jaksa enam. Me kõik ootame sind. 

Kilian Albert sündis vanni 20.09.2019 kell 21.13, 3835g ja 53cm.

Sünnitus kestis kokku 4 tundi ning tundsin, kuidas minu ettevalmistus aitas mul teine sünnitus oluliselt paremini ning võiks öelda, et kogenumalt läbi teha. Kontrollisin oma keha, ütlesin välja ainult olulisi asju. Ma teadsin, mida ma teen. Ise jäin terveks ning isegi paistetust ei olnud alumisel korrusel.

Esimene sünnitus kestis ca 6-7 tundi ning sain epiduraali. Ütleks, et viimane, loomulik sünnitus oli hulga valusam. Samas teisel sünnitusel oli taastumine raskem.  Keha lihtsalt ei ole harjunud sellise füüsilise koormusega, mida ma tuhutamise ajal tegin. Meeletu lihasvalu mitu päeva! Mulle öeldi, ka peale sünnitust, et kui tunned et kõik ok ja jõudu on, siis saaksite ka kohe koju. Teise ja enam sünnitanud naistele pakutakse seda võimalust. Aga ma eelmistasin arstide pilgu all taastuda.

Kas ma soovitan hüpnosünnituse loenguid? Üks suur jah! Ma kusagil kohapeal loengutes ei käinud ning ka eelnevalt kodus neid ei kuulanud. Alustasin nendega alles esilekutsumisel sünnieelses. See lihtsalt aitas unustada kõik ebavajaliku ning keskenduda olulisele. Milleks oli laps õnnelikult ja turvaliselt meie juurde toimetada. 
Kiliani esimene hommik

You May Also Like

0 comments