Mina oma ihaldatud pintsakus ning pressikingitus

Täna toimus superägedas Renard Coffee Shopis H&M x Balmain kollektsiooni tutvustus ning sinna me Gustaviga ka täna oma sammud seadsime(Jah, beebi esimene moeüritus! Terve aja ta küll magas vankris). Ma tegelikult ootasin väga seda üritust, sest tahtsin nii väga oma silmaga seda kvaliteeti näha ja katsuda. 

Ma ütlen ausalt, et Internetis tootepiltidelt tundus, et need kuldsed detailid on sellised odavad plastikud ja kangad jamad ning õhukesed. Aga hoopis vastupidi. Need nööbid on tugevad metalsed ja käega katsudes ka vastupidavad. Kõige parema mulje jätsid tegelikult pintsakud mis olid eriti tugevast kangast(unustasin koostist vaadata) ning esmapilgul tundus, et kõige rohkem ka  oma hinda väärt. Kuid seda selgitab kõige paremini aeg. Proovisin selga ka oma ihaldatud musta kahe nööbireaga pintsakut ning see oli ime-line! Täpselt selline, mis sobib meie kliimasse. Soojem kangas, kuhu on mõnus alla panna ka näiteks pullover. Suurus 38 oli suhteliselt kitsas, kuid kogu kollektsioon pidi olema number-kaks väiksem, kui sildil kirjas.  Tikanditega rõivad olid imeilusad ja kvaliteetsed. Seelikud-kleidid superlühikesed, ma ei tea kes neid reaalsuses küll kannab. Meestekollektsioon vist meeldis kõige rohkem, sest see on kõige kantavam.  Üleüldiselt olin väga positiivselt üllatunud sellest kvaliteedist ning Internetist nähtu jättis hoopis teise mulje kui reaalsus.

Sellest postitusest pidi tulema selline klassikaline ostsin-uued-head-ja-ägedad-saapad, aga Henry otsustas end kaadrisse mahutada ning hoopis sellest saab saage-tuttavaks-mu-kiisu-ja-uute-saabastega sissekanne.

Kes mind Instagramis jälgib, siis teab, et juulikuust liitus meie väikese perekonnaga armas šoti lühikarvaline Prints Henry.  Ta on tõesti üks ägedamaid kasse, keda olen kunagi kohanud. Talle meeldivb väga süüa(eriti sinki!) ning häälekalt mäuguda ja jutustada. Elurõõmus seltskonnahing, kes armastab kaisus magada ning ei luba isegi WC-sse üksi minna. Ka vannis käies istub ääre peal. Ning beebiga saab samuti suurepäraselt läbi.  

Saabastest taas rääkides, siis nende leidmine on selline korralik ettevõtmine ja garanteeritud peavalu. Käisin vist 20 poodi läbi, et leida multifunktsionaalseid jalavarje mis sobiksid enamike riietustega, oleks mugavad, ilusad, kvaliteetsed ning kestaksid rohkem kui ühe talve. Minu eelmised neetidega Marco Tozzi saapad teenisid mind vahetpidamata 2 aastat ning läbisid -20 külmakraadid ja sopased Positivuse festivalid - latt oli suhteliselt kõrgele seatud.  Lõpuks leidsin ühed sellised Ülemiste Step Top kauplusest ning tundub, et ka Henry kiidab heaks!

Üks kuu õnne ja rõõmu Gustav Alexandriga on täitunud justkui linnulennul ning võin teile garanteerida, et emme amet on üks parimaid ja imelisemaid tundeid siin ilmas! Kes oleks arvanud, et hakkad oma lapsest puudust tundma, samal ajal kui ta magab sinu kõrval? Või, et  mähkmete vahetamine pakub rahuolu?  Iga päevaga muutub ta järjest asjalikumaks ning need pisikesed edusammud teevad    tuju nii heaks! Seda peab ise kogema, et mõista :)

Olen tähele pannud, et minisünnipäevade tähistamisel on kohustuslik pilt(jep, ma külastan nüüd palju beebigruppe-foorume:D), kus beebi on pikali ja kõrval on kook/tort. Meie otsustasime korraldada, aga ühe kiire koduse fotosessiooni, mis oleks tore traditsioon, mida jätkata ja jälgida Gustikese kasvamist. Muidugi natukene kooki sõime ka, Solarises on selline pagariäri nagu Gustav ning neil on imehea koogivalik!

Coat thrifted // turtleneck thrifted // Scarf New Yorker // Pants & boots H&M

Mu pühapäevane riietus oli sama hall nagu ka ilm. Kahjuks, aga mitte nii sobilik väljas jalutamiseks ning perepäeva nautimiseks kui seda oleks vaja olnud. Üsna pea muutus olemine tuuliseks ning ilmataat kostitas ka vihmaga. Vähemalt lehed on veel ilusad värvilised ning  hoiavad veel tuju üleval :)

Riietusest veel rääkides, siis seekord astusin oma mugavustsoonist tõeliselt välja ning vahetasin oma kitsad püksid altlaienevate vastu. Ja mulle nii meeldivad need! Mõjuvad minu hetkel veel pisut pehmele figuurile väga vormivalt....

PS! Tänavuse Tallinn Fashion Weeki outfit postitusi tulemas kahjuks pole, kuid kollektsioonide ülevaateid plaanin teha küll. Saabusin nii hilja  showdele ning väljas oli juba pime ning toaruumides ei meeldi kuidagi pildistada. 

Coat thrifted // Jumper New Yorker // Leather pants H&M // Shoes Underground Barfly

Nagu ka piltidelt näha, siis mõte sai teoks ning mu juuksed läbisid kerge uuenduskuuri blondi ombre näol. Hea lihtne ja kerge ning teadsin, et see sobib - seega kindel minek. Nimelt oli mul 3 aastat tagasi ka sama värv, aga selle vahega, et tegin seda juuksuris. Seekord otsustasin ise värvida, sest ma üldse ei taha beebi juurest lahkuda ning pidin 3 korda värvima tookord, et üldse midagi peale hakkaks. Ostsin Kaubamajast mingi tugeva blondeerimise komplekti ning kahe korraga on tulemus juba peaaegu rahuldav. Ideaalis tahaks juukseotsi saada veel heledamaks-valgemaks ning kui sellest tüdinen, siis kogu kupatus halliks võõbata. Aga elame näeme :). 

Siiani olen blogimaailmast(ja ka muust maailmast) suhteliselt kauge ning kulgeme beebiga täiesti omas tempos ning õpime üksteist tundma.  Tema küll dirigeerib seda taktikeppi meil rohkem, aga ega ma ei kurda - nii põnev ja armas aeg on! Sellel nädalal plaanin ka end natukene tuulutada ja  jõuda mõningatele Tallinn Fashion Weeki showdele ning lemmikud hetked ka teieni tuua!

Coat Reserved // Knit & sneakers H&M // Jeans thrifted // Bag Anneli Valtin // Watch Marc by Marc Jacobs

Kui ideaalne päiksepaisteline pühapäev see jälle oli - sügis on hakanud tõesti meeldima viimastel aastatel! Nii mõnus - koos sügisega saab riidekapist välja kaevata ka  oma vanad head lemmikud nagu pildilolev hall poolmantel. Ilmavalgust nägi ka ka unustusse vajunud eriti ruumikas käekott Anneli Valtinilt, millega on hea kaasas kanda mähkmeid ja muud beebikraami. Asjade taasavastamise rõõm on nii suur nagu oleks käinud suuremal šopingutiirul, kus kogu garderoobi oled välja vahetanud. Ma olen nii õnnelik ka selle üle, et saan taas kanda kõiki oma riideid. Ma lihtsalt üle päeva avastan ennast proovimas mõnda kitsast kleiti või pihaseelikut ning kombineerimas erinevaid outfite - sest ma ei saanud seda kuude kaupa teha! 

Down Jacket thrifted // Dress Zara // Silk scarf Jaylay // Bag Reserved // Boots Stefano Sabella

Juba 5 päeva peale sünnitust kammisin juuksed ja panin selga kleidi, et rääkida natukene moest FIBITi raames Viru Keskuse aatriumis. See poolteist tundi mis veetsin oma beebist eemal oli nii raske, te ei kujuta ette!  Õnneks on mul  väga kogenud õde, keda usaldasin seda vastutusrikast tööd tegema. Kuid olen arvamusel, et oma elu ei saa päris unustada ning vaim tuleb värske hoida. 

 Ma väga armastan oma naturaalset tooni juukseid, kuid kui ma neid pilte vaatan, siis tundub, et mul on hädasti vaja uut soengut. Täielik sasipundar ja iga juuksekarv erinevat tooni.....(Thanks, sun!). Keegi peab juuksurisse minema! Värskele emmele sobilik padjanägu muidugi kroonib seda kõike:D.

____________________________

Already 5 days after giving birth, I combed my hair, put on a dress and headed to FIBIT in Viru Shopping Centre to talk about fashion overall. It was seriously difficult to stay away for my baby for 1,5 hours.  But luckily I have expirienced sister who I can trust :). 

I seriously love my natural coloured hair, but looking at those pictures - I really need a haircut! And maybe a new haircolor  aswell? 

Down jacket thrifted // Scarf New Yorker // Leggings Mango // Bag Reserved // Boots Marco Tozzi

Pühapäev oli nii kaunis päev, et tundus lausa kohustuslik viia oma beebi esimest korda  jalutuskäigule just siis.  Väike närv oli sees küll.  Kas ta hakkab nutma? Äkki tal on külm? Kõht läheb tühjaks? Sada mure mõtet käis reaalselt peast läbi. Mis ma siis teen? Aga kõik oli ideaalne ning pooletunnine poeskäik sujus küll pabistades, kuid mõjus värskendavalt  meile mõlemale. 

Mitte kuidagi ei saa ka tähelepanu pööramata jätta vankrile, millesse ma nii-nii kiindunud olen. Sellega on naljakas lugu. Nimelt ma töötasin enne lapsehoolduspuhkusele jäämist beebikaubanduse telgitagustes ning salamisi olin ammuilma juba koostanud unelmate beebiasjade nimekirja. Hollandi brändi Mutsy mudel iGo oli mu südame röövinud esimesest silmapilgust. Disain on niivõrd erinev võrreldes nendega mida üldiselt tänavapildis näeme. Ilus, kaasaegne, silmapaistev ning trendikas. Pealekauba  on ta väga kerge, kompaktne ning pöörlevad esirattad on ideaalsed näiteks poeriiulite ja muudes kitsastes kohtades liiklemiseks. Kindlasti pole see vanker  sobilik maapiirkondadesse, kus on kehvad teed, kuid ideaalne minusugusele linnainimesele. So far I'm loving it!

Terve  eelmine nädal oli  raske, aga samas väga imeline aeg, mida ei vahetaks mitte millegi vastu. Kõike seda sõnadesse panna on väga keeruline.  Esmaspäeval, 28.09.2015 kell 22.55 sündis siia ilma kaua oodatud väike Gustav Aleksander. Esilekutsumisega, 6,5 tundi põrgupiinasid ning kohal ta oligi.  Detailidesse  ma ei laskuks, kuid kellel huvi, jutustan hea meelega.     Emaduse tunne on midagi teiselt planeedilt ning vahepeal lihtsalt nutad õnnest, et kas see kõik on päris?  Emme ja issi ei saa vist rohkem rahul olla :). 

Taastumine see eest on läinud üle ootuste hästi. Esimesed päevad oli istuda-astuda küll valulik, kuid kolmandal päeval tundsin juba end suurepäraselt. Hetkel nagu ei saagi enam aru, et oleks just sünnitanud  ning alles nädal tagasi olin suur nagu õhupall!?!